Paljud organisatsioonid seostavad siseauditit eelkõige kontrollimise ja vigade otsimisega. Tegelikkuses on siseaudit aga palju enamat. Hästi läbiviidud siseaudit aitab juhtidel teha paremaid otsuseid, ennetada probleeme ning tagada organisatsiooni jätkusuutlik areng.
Siseaudiitori peamine eesmärk ei ole kedagi karistada ega puudustele tähelepanu juhtida pelgalt kriitika pärast. Siseaudit loob juhtkonnale kindlustunde, et organisatsiooni tegevused toimivad ootuspäraselt, riskid on mõistlikult maandatud ning ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt.
Juht ei saa kõike ise kontrollida
Organisatsiooni kasvades muutuvad protsessid keerukamaks. Lisanduvad töötajad, infosüsteemid, partnerid, projektid ja õigusaktidest tulenevad nõuded. Juhtkonnal ei ole võimalik kõiki tegevusi igapäevaselt jälgida.
Siseaudiitor annab sõltumatu hinnangu sellele, kas organisatsiooni sisekontrollisüsteem toimib ning kas juhtkonnal on olemas usaldusväärne teave otsuste tegemiseks. See võimaldab juhtidel keskenduda strateegilistele küsimustele, teades, et olulised riskid on hinnatud.
Probleemide avastamine enne nende realiseerumist
Enamik organisatsioone reageerib probleemidele alles siis, kui need on juba tekkinud. Näiteks avastatakse puudused hankemenetluses pärast vaidlustust, projektitoetuse kasutamisel pärast toetuse tagasinõuet või andmekaitse nõuete rikkumine pärast järelevalvemenetluse algatamist.
Siseaudit aitab selliseid olukordi ennetada. Riskide hindamise ja kontrollide analüüsi kaudu on võimalik tuvastada nõrkused enne, kui need põhjustavad rahalist kahju, mainekahju või õiguslikke probleeme.
Tõhusam ressursikasutus
Sageli ei seisne probleem mitte selles, et tööd tehakse valesti, vaid selles, et neid tehakse ebaefektiivselt.
Siseaudiitor hindab protsesside korraldust ning otsib võimalusi tegevuste lihtsustamiseks, dubleerimise vähendamiseks ja ressursside paremaks kasutamiseks. Tulemuseks võivad olla väiksemad kulud, kiirem töökorraldus ning selgem vastutusjaotus.
Kindlustunne juhatusele ja nõukogule
Juhatus ja nõukogu vastutavad organisatsiooni juhtimise eest. Selle vastutuse täitmiseks vajavad nad objektiivset ülevaadet organisatsiooni tegelikust olukorrast.
Siseaudiitor annab sõltumatu hinnangu selle kohta, kas:
- olulised riskid on tuvastatud;
- kontrollimeetmed toimivad;
- õigusaktide nõudeid järgitakse;
- organisatsiooni eesmärkide saavutamist toetavad protsessid on piisavad.
Selline hinnang aitab juhtorganitel täita oma järelevalvefunktsiooni ning teha teadlikumaid otsuseid.
Toetus riskijuhtimise arendamisel
Paljudes organisatsioonides tegeletakse riskidega intuitiivselt. Riskid on küll teada, kuid neid ei ole süstemaatiliselt hinnatud ega dokumenteeritud.
Siseaudiitor aitab luua või täiustada riskijuhtimise süsteemi, määratleda olulisemad riskid ning hinnata nende mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Hästi toimiv riskijuhtimine võimaldab keskenduda kõige olulisematele probleemidele ja vältida ebavajalikke kulutusi.
Väärtus ka väiksematele organisatsioonidele
Sageli arvatakse, et siseaudit on vajalik ainult suurtele ettevõtetele või avaliku sektori organisatsioonidele. Tegelikult võivad sõltumatust hinnangust kasu saada ka väiksemad ettevõtted ja mittetulundusühingud.
Väiksemates organisatsioonides puudub sageli eraldi kontrollifunktsioon ning juhtkond peab toetuma piiratud informatsioonile. Välise teenusena osutatav siseaudit võimaldab saada professionaalse hinnangu ilma püsiva töökoha loomiseta.
Kokkuvõtteks saab öelda, et siseaudit ei ole pelgalt kontrollimehhanism. See on juhtimise tööriist, mis aitab organisatsioonil saavutada oma eesmärke, maandada riske ning kasutada ressursse tulemuslikumalt.
Hea siseaudiitor ei keskendu üksnes sellele, mis läks valesti. Ta aitab mõista, miks probleem tekkis, millised riskid võivad organisatsiooni tulevikus mõjutada ning kuidas teha paremaid otsuseid juba täna.
Seetõttu ei ole siseaudit kulu, vaid investeering organisatsiooni usaldusväärsesse juhtimisse, riskide teadlikku maandamisse ja pikaajalisse arengusse.
